“Usaldan ennast ja teen häid otsuseid.” “Olen enesekindel ja julge.” “Ma loon raha usalduse ja kergusega.” “Ma olen väärtuslik ja hoolitsen kõigepealt enda eest.” Need on positiivsed lausungid ehk afirmatsioonid, millega sõnausku inimesed soovivad luua oma ellu muutust. Olgu selleks muutuseks suurem eneseusaldus, eneseväärtustamine, rohkem küllust, julgust või midagi muud. “Fake it till you make it! Teeskle, kuni muutud päriselt selliseks!” hüüavad lavalt inspiratsioonikõnelejad ja elutreenerid, innustades unistajaid afirmatsioonidega jätkama.

Sellel aastal algas Eesti sünnipäev rahutuks tegevate uudistega. Sain mõned päevad hästi hakkama, kuid jätkuvalt uudiseid skrollides tundsin ühel hetkel tohutut ärevust ja seda, et olen emotsionaalse kokkuvarisemise äärel. Keha ei tahtnud minuga enam hästi koostööd teha. Lisaks oli mu vasaku silmalau alla tekkinud suur odraiva, mis püsis vapralt ega näidanud suuri paranemismärke. Odraiva ebamugavat kriipimist mäletan lapsepõlvest, aga emotsionaalse kokkukukkumise äärel seismise tunnet kogesin sellisel moel esimest korda. Sellel hetkel oli minu ainukeseks sooviks taastada enda vaimne ja emotsionaalne tasakaal ning saavutada kontroll keha üle. Vähendasin info tarbimist päevas, hoidsin oma meele hõivatuna konkreetsete ülesannetega ja veetsin aega turvaliste inimestega. Kõige olulisemat rolli mängis minu sisemise tasakaalu taastamisel aga hoopis uus vaatenurk ja sellele järgnenud praktika.